16. aprill 2011: Iseseisvuslaste ümarlaua pöördumine kaitseminister Mart Laari poole

Pöördume konkreetselt Teie poole, kuna Raadi ühishaua kui sõjahaua problemaatika kuulub kaitseministeeriumi haldusalasse, Tartu linnale saadetud ettepanekud ei ole andnud loodetud tulemusi, ning ka seetõttu, et olete tegelenud metsavendluse ajalooga.

Tartu linnavalitsus on aastaid soosinud 9. mail Punaarmee veteranide ja nende poolehoidjate kogunemist Raadi memoriaali juures, mis on Eesti iseseisvusele vaenuliku poliitilise taustaga, okupatsioonivõimude poolt 1975. aastal paigaldatud ja ülistab Tartu anastamise läbiviinud Punaarmeed. Kuni meie sekkumiseni aasta tagasi toimus see kogunemine koguni avaliku alkoholitarbimise saatel.

Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv teatas juba 18. novembril 2010 Kuku raadio Tartu linnatunni saates, et ka tänavu 9. mail toimub Raadi pargis Punaarmee pooldajate miiting, kui just ei jooda viina. Praegune vorm ei õhutavat korrarikkumist, kuigi küsija mainis juurde, et toimub kõlblusvastane tallamine ohvrite – metsavendade jäänustel.

1992. aasta põhiseaduse 47. paragrahv sätestab: “Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks.”

See ei tähenda siiski, et loaga võib rikkuda riigi julgeolekut, avalikku korda, kõlblust, liiklusohutust, mitte tagada koosolekust osavõtjate ohutust, levitada nakkushaigusi, vaid seda, et säärase loa andja kas on toiminud heauskselt või osaleb kuriteos. Teisalt, võibolla siin ei olegi vastuolu riigi poliitiliste väärtushinnangutega, kuna äsja pälvis prefekt Kohv kõrge autasu, Kaitsepolitsei nimelise relvolvri.

Prefekt Tarmo Kohv kinnitas samas, et politsei ei takista mitte kedagi meeleavaldusele kogunemast, otsustajaks on Tartu linn.

Ometi ei ole see õige, näiteks kui eelmise aasta 9. maiks püüti korraldada ka koosolekut Punaarmee ohvrite mälestuseks, kes on Raadi parki maetud ja kelle haudadel Punaarmee pooldajad aastast aastasse trambivad, siis seda ei lubatud. Tartu linna kultuuriosakonna väitel takistas seda just politsei:

“Politsei ei kooskõlastanud avaliku ürituse toimumist, menetles esitatud teadet avaliku koosolekuna ning keelas sündmuse Tartus, Raadi pargis, II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaua juures avaliku koosoleku seaduse § 8 lg 7 p 2 sätestatud õiguslikul alusel ning arvestades sama seaduse § 1 p 2 nimetatud seaduse eesmärki piirata avaliku koosoleku läbiviimist, kui piirang on vajalik avaliku korra tagamiseks ning § 3 p 4, mille kohaselt on keelatud avalik koosolek, mis õhutab avalikku korda või riivab kõlblust.”

Kui mälestuskoosolek “õhutab avalikku korda või riivab kõlblust”, siis samal ajal osales Tartu linna ja politsei teadmisel 9. mai punamiitingul koguni idapoolsete võõrvallutajate ametlik delegatsioon – Pihkva oblasti delegatsioon eesotsas asekuberneriga.

Et tegemist ohuga Eesti riigi julgeolekule, saadeti politseile päev enne seda sündmust kuriteoteade, milles paluti muuhulgas välja uurida, missugust suitsukatet Pihkva inimesed ja Raadi ürituse korraldajad kasutasid, et sihilikult ja teadlikult Nõukogude režiimi kuritegusid kummardama tulevatele isikutele on väljastatud Eesti viisa. Politseilt adekvaatset vastust ei tulnud.

 

Punasabati pidamist Raadil eestlastest ohvrite jäänustel keelab ka Sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaudade kaitse seaduse pg 5 lg I alusel on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. veebruari 2007 käskkirjaga kantud numbri 148 all sõjahaudade nimekirja. Metsavendade hauad kuuluvad teatavasti sõjahaudade hulka. Sõjahaudade kaitse seadusest tuleneb kohustus tagada nimetatud ühishauda maetud sõjaohvrite säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine.

Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust –avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht avalikule korrale, isikute turvalisusele ja ühiskondlikule julgeolekule.

SA Mälestusfond Ristideta Hauad uurimusest, mis saadeti aastal 2009 ka Tartu võimudele, selgub, et Nõukogude režiimi poolt toimus Tiksojal hukatud eestlastest tsiviilelanike ja metsavendade ümbermatmine Raadi parki:

“Tiksoja metsades NKVD ja KGB ohvrite haudade otsingul kohtusime tunnistajatega, kes teadsid kohapealsest tegevusest ja hiljem ohvrite säilmete väljakaevamisest. Kohtusime ka tunnistajatega, kes osalesid langenute kääbaste avamistöödel. Leitud laipade jäänused korjati kokku ja viidi Tartu Raadi parki ühishauda. Viidi ka Ilmatsalu parki. Kaevamistel leiti kahe saksa sõduri ja ühe tsiviilelaniku lähestikku paiknenud säilmed. Säilinud olid luustikud, saksa sõjaväe saapad ja mundrinööbid. Need paigutati ühte puukasti, mis oli ettenähtud korduvateks kasutamiseks inimjäätmete transpordiks ja maeti Raadi ühishauda koos kastiga. Ülejäänud inimjäätmed, mis kaevati välja värskemast ühishauast valati lihtsalt kastidest välja Raadi pargi ühishauda, teadmata kes nad olid, kas nende seas oli ka sõdureid või olid ainult mõrvatud tsiviilelanikud. Tegelikult oli enamik NKVD poolt mõrvatute pooleldi lagunenud laibad, kuna 1950. ja 1951. aastaks sõjaaegsetest langenutest oli järgi ainult muld ja kondid mitte aga pooleldi lagunenud laibad.”

Vastavalt Teie tegevusjuhistele – 1992. aasta põhiseadusele, mitmele teisele seadusele ja Riigikogu avaldusele Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis oli meil 1940–1941 Nõukogude Liidu okupatsioon, 1941–1944 Saksa Riigi okupatsioon ja 1944–1991 Nõukogude Liidu okupatsioon.

Okupatsioonivõimud püstitasid Raadi parki võltsitud poliitilise taustaga memoriaalansambli, mille müüridele on raiutud eesti ja vene keeles, et Punaarmee tegevus 1941. ja 1944. aastal Tartus oli „kaitsmine” ja „vabastamine”, selles osalesid kõik NSV Liidu territooriumil elanud rahvad ja Tartu elanikkond peab olema neile „tänulik” ning neid „mälestama”.

Täpne tekst:

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945
OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID –
KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI –
MÄLESTAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA.

Okupandid ei saa olla Tartu kaitsjad ja vabastajad. Raadi monument on seega ebaseaduslik.

Võõrvallutajatele pühendatud memoriaal solvab sinna maetute mälestust ja Eesti vabadusvõitlust austavaid inimesi. Seda kinnitab ka rahvaküsitlus, mille korraldasime suvel 2010 ja tulemused edastasime ka Tartu linnavõimudele (kokkuvõte Lisa 1).

Tartu linnavolikogu esimehe Aadu Musta ja linnapea Urmas Kruuse ühiskirjas 19. maist 2010 (Lisa 2) lubati Raadi pargi problemaatika lahendada. Tartu linn pakkus välja esimese sammuna memoriaali juurde infotahvli paigaldamise, mis selgitaks, mis tegelikult Tartus 1940. aastail toimus. Aastaga on suudetud koostada vaid lühiülevaade Teise maailmasõja lahingutest Tartus, mida soovitakse eksponeerida Raadi pargis.

Tartu linna poolt väljapakutud tekstiga infotahvlil saaks olla Raadil sisuline mõte üksnes skisofreenilise lahenduse korral, mil säilib ka punamonument koos selle vana tekstiga ning stendil lisatakse 30 aastat varem lõppenud sõjaseikade täpsustusi. Juhul kui vana tekst peaks eemaldatama, hakkaks säärane tekst andma punamemoriaalile sõja kõigi osapoolte ja ka kommunistliku terrori ohvrite kultusobjekti tähendust, mis muudaks tulemuse samasuguseks ajaloovõltsimiseks nagu praegune olukord.

Tekstis puudub täielikult peamine: Eesti Rahva Muuseumi lähistele paigutatud punamemoriaal teenis kommunistlikku kultust (okupandid püstitasid endale püha samba, mida kummardada) ning eestlastest ohvrite mõnitamist (okupandid kallasid samba juurde mulda oma ohvrite jäänustega, millel tallasid). Raadi pargi infotahvel peab eelkõige kajastama eestlaste füüsilise mõrvamise ja ideoloogilise vägistamise teemat, et külastaja saaks aru punamemoriaali eesmärgist ja rakendusest Eesti ajaloos.

Tartu linnavõimud lubasid aasta tagasi (A. Musta ja U. Kruuse kiri) alustada ka surnukehade otsingut Raadi pargis: “Oleme teinud ettevalmistusi, et seda ääretult palju lugupidamist ja häid tavu austavat ettevõtmist algatada. See on vajalik ajaloolise tõe väljaselgitamiseks.” Meil puudub ettevalmistuste kohta teave, Teil on see kindlasti olemas, kuna askeldused sõjahauaks oleval matmispaigal vajavad kooskõlastamist kaitseministeeriumiga.

Lähtuvalt eeltoodust ootame Teilt kiiremas korras järgmisi tegevusi:
a) kõrvaldada koheselt eestlasi solvav tahvel;
b) teha kindlaks, kes täpselt on Raadi mõisaparki maetud;
c) kuulutada hauakohtade ala surnuaiaks ja tähistada;
d) teisaldada Punaarmeed ülistav monument Tallinna Maarjamäele;
e) püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk;
f) lõpetada Punaarmee pooldajate tava tähistada 9. maid punarežiimi poolt hukatud eestlaste jäänustel Raadil.

Punane sabat peab olema Eestis taunitud, selle kaudu teostati genotsiidi ja terrorit, mis viis eesti rahva hävimise äärele

Iseseisvuslaste ümarlaud,
16. aprill 2011, Tartu

Ole esimene kommenteerija »

---